23.05 - Postimees

Käes on parim aeg kodu valmiseks

Olukord kinnivaraturul võrreldes eelmiste aastatega on kardinaalselt muutunud. Sellest räägib fakt, et lähiajal valmivatest kortermajadest on müümata ca 80-90 protsenti korteritest. Kindlasti kurvastab antud seis neid lugematuid kinnisvaraärimehi ja -naisi, kes on rajanud elamuid sinna, kuhu juhtub, lootes, et korterid lähevad kaubaks nii või naa, kuid on ka võitjaid. Näiteks kliendile, kes soovib osta endale hubast kodu parimasse sobivasse asukohta, on praegune situatsioon kinnisvaraturul ideaalne – valikuvõimalus on suur.

Kuna hindade kerkimist karta pole, ei maksaks ka uue kodu valimisega enam kiirustada. Tasuks leida aega, vaadata üle kõik võimalikud variandid ning pidada aru nii abikaasa kui lastega, sest viimaste jaoks võib vanast kodust või kodukohast lahkumine üsnagi traumeeriv olla. Seetõttu tulekski esimese asjana tutvuda nende vabade elamispindadega, mis asuvad kodu läheduses. Lisaks on uusi hooneid kerkinud ka magalarajoonide vahetusse lähedusse – näiteks Õismäe külje all oleva Harku järve piirkonda. Erinevalt paljudest uuselamurajoonidest on selle koha tugevaks küljeks välja kujunenud infrastruktuur, jalgrattateed, värske õhk ja looduslähedus. Antud piirkond sobib ideaalselt neile õismäelastele, kes soovivad hoida nõukogude ajal ehitatud magalarajoonist vaid teatud distantsi. Lisaks sobivad linna piiril asuvad korterid ka neile, kes on otsustanud linnale lähemale kolida. Kuulub ju tänaste potentsiaalsete klientide hulka palju neid iga päev linnas tööl käivaid inimesi, kes mõned aastad tagasi asulapiirist mõnekümned kilomeetrid eemale kolisid. Kas tagasikolimise põhjuseks on üha kallinev elu või tööle ja koju sõitmiseks kuluv aeg, seda on raske öelda, kuid praegust turuseisu arukalt ära kasutades võite olla kindel, et unistuste kodu leidmine on lihtsam kui kunagi varem.

Helen Maide

06.06 - Postimees

Kinnisvarakrahh – kas müüt või tegelikkus?

Juuni 2005. Peaminister Ansip ennustab kinnisvarakriisi. Inimesed on paanikas. Täna, vaadates tagasi kahe aasta tagustele sündmustele, on selge, et mingit krahhi siiski ei tulnud. Mis siis kinnisvaramaastikul tegelikult toimunud on?

Seda, et aeg-ajalt, nii pooleaastaste vahedega, keegi kinnisvaramulli peatsest lõhkemisest räägib, on tavaline nähtus. Piisab vaid mõne autoriteedi isiklikust arvamusest ning juba ongi veeklaasis torm. Peaministri poolt ennustatud musta stsenaariumi asemel juhtus see, mis ühel hetkel peaaegu igas noores demokraatlikus riigis juhtuma peab – olukord kinnisvaraturul normaliseerus. Kindlasti ei rõõmusta praegune seis hangeldajaid, kes kokku ostetud korteritest minimaalsetki kasu saada üritavad. Kuid nii nagu alati, on igas mängus ka võitja. Selleks on tavaline inimene, kes soovib endale uut kodu. Erinevalt paari aasta tagusest situatsioonist on täna igal soovijal võimalus valida kümnete eluasemete vahel, ja seda mistahes piirkonnas. Kõlab täiesti mõistlikult, kuid tuletage meelde, kas see oli nii ka aastal 2005. Tänu hinnatõusu pidurdumisele on ka suur kiire möödas. Soetatakse ju eluase pikemaks perioodiks ning liigne kiirustamine pole antud juhul lihtsalt mõistlik. Hinnatõusu kartma ei pea. Loomulikult tuleks arvestada sellega, et nüüdsest kulub rohkem aega ka vana korteri või maja müümiseks. Kogemused näitavad, et praegusel hetkel võib see müügiprotsess kesta kolmest kuust aastani. Kui esimese kuu aja jooksul pinda müüdud ei saa, ei maksaks lootust siiski kaotada – igale korterile leidub alati oma ostja.

Helen Maide

21.06 - SL Õhtuleht

10 müüti kinnisvara müümisest

Kord kuulnud üks Lasnamäe mees oma altnaabrilt, et mida rohkem tube korteris, seda rohkem hinda küsida saab. Haaranud siis mees kipsplaadi järele ja teinudki endale ühetoalisest neljatoalise. Kinnisvaramüügiga on seotud palju eksiarvamusi. Kui sul endalgi plaanis korterit müüma hakata, siis loe mõnuga edasi, sest tark õpib teiste vigadest. Sinu ees on 10 müüti kinnisvara müümisest.

Oma korterit hinda ise – „Korteri hindamine on ju lihtne, löön kuulutustelehe lahti ning lajatan enda omaga enam-vähem samaväärse korteri hinnale veel 10 % otsa. Ja raha tuleb.“

Paraku ei pruugi selline skeem alati töötada. Juhul kui neli inimest enne sind on sama moodi talitanud, võid sa oma korteri turu keskmisest 50 % (!) kallimaks hinnata. Küsi suurusjärku pigem oma ala spetsialistide käest. Nad teevad seda hea meelega.

Minu korter on kõige šefim – „Mul on siin korteris kõikide asjadega oma lugu. Kuulake ära. 1975. aasta suvel sõitsime vanaisa sinise Moskvitšiga vastu mändi. Õnneks keegi viga ei saanud, kuid vanaisa sai pahaseks küll. „Ilus mänd rikutud,“ torises ta, haaras peitli pihku ja tegi männist... näed selle esikukapi siin! Kusjuures vannitoa seinaplaatidega seoses on mul ka terve rida mäletusi...“

Kui aus olla, siis korteri müümisel selline jutt ei tööta – emotsionaalsed väärtused lihtsalt ei müü. Ostjat huvitab lühike ja konkreetne jutt.

Korterihinda kergitab mööbel – „Meie korteris on pealinna parim ja mugavaim mööbel: lilla nahkdiivan, naturaalsest saepuruplaadist tehtud erkpunane köögikapp, sepistatud lühtrid ja kännujuurikastest meisterdatud telerialus. Need esemed juba ise maksavad ligi 75 000 krooni.“

Tegelikult tasuks korterit müües alati arvestada sellega, et mööbel, mis sulle meeldib, ei pruugi meeldida ostjale. Mööbel on pigem võimalus kui lisaväärtus.

Mitu maaklerit müüb paremini kui üks – „Halloo, kallis, kuule, nüüd on küll jama majas. Homme kell neli tulevad kõik kümme maaklerit koos klientidega meie korterit vaatama. Noh, ei olnud muul ajal võimalik tulla. Jah, igale ühele ütlesime erineva hinna ....Ei tea, võibolla keedame külalistele kohvi ja pakume küpsiseid? Maakleritele tuleb vist palderjani anda.“

Kõige parem viis korteri müümiseks on leida endale üks ja korralik kinnisvaramaakler. Mida rohkem maaklereid sinu koreterit müüb, seda suurem segadus.

Ise müües saan rohkem kasu – „Nonii, korter on müüdud. Toredad mustas mantlis mehed olid. Raha lubasid ka juba järgmise nädala teisipäevaks üle kanda. Ja notariajaga polnud mingeid probleeme. Bussijaama taga ühes Mercedeses tegutseb asjalik ratastel notar. Tal on kõikide notaribüroode pitsatid olemas....“

Korterit ise müües pead arvestama, et sul on võimalus langeda petturite ohvriks. Pigem usalda maaklerit, kes teab täpselt kõiki toiminguid alates paberite vormistamisest lõpetades korteri üleandmisega. Ise korterit müües pole välistatud ka see, et uus omanik ühel päeval remonti nõudma hakata võib.

Kesklinna korteri väärtus on alati kõrgem – „Mina juba oma korterit odavalt ära ei anna. Mul ju korter kesklinnas. Maja ise on küll väsinud: tsaariaegne veevärk, pehkinud vooderlauad, mehised küttekulud jne. Kuid koht maksab – jalgsi tööle viie minutiga, teatrisse kahe minutiga. Mõnisada tuhat hinnale otsa panna pole mingi patt.“

Kesklinna korteri eest ei pruugigi alati kõrget hinda saada. Pane ennast ostja olukorda ja vaata kriitilise pilguga üle nii korter kui ka maja, kus su elamispind asub.

Mida rohkem tube, seda kõrgem hind – „Kallis, nüüd teeme oma ühetoalisest neljatoalise. Altnaaber rääkis, et mida rohkem tube, seda rohkem küsida võib!“

Korteri hinna määramisel ei ole mõtet lähtuda tubade arvust. Esiteks on korterid väga erinevad. Määravamaks osutub ruutmeetrite arv, koht ning maja ja selles asuva elamispinna seisukord. Jäta hindamistöö siiski kinnisvaramaakleri hooleks.

Eriprojektiga elamu tuleb müüa kallilt – „Vaadake, seda salaluuki siin. See viib otse tuumavarjendisse, mis asub sauna külge ehitatud hiidkasvuhoone all. Käiku ennast kaevasin juba oma neli aastat. Ahjaa, kuidas teile muidu elutoas olev bassein meeldib?“

Paraku ei pruugi eriprojektiga lahendused tänapäevases turusituatsioonis ostjat huvitada. Erilahendused võtavad pigem hinnast alla kui toovad lisaväärtust.    

Esimesele ostjale sulg sappa – „Kujutad sa ette, tuli siia ja hakkas tingima. Korter muidu sobis aga hinnaks pakkus 20 000 krooni vähem. See on ju puhas röövimine!“

Kogemused näitavad, et praegu võib kinnisvara müügiprotsess kesta kolmest kuust aastani. Seetõttu tasuks igat ostuhuvilist võtta vägagi tõsiselt. Kindlasti tasub sul ka hinna suhtes paindlik olla. Aga üldiselt lähtu raudsest müümisreeglis „KUI ON OSTJA, SIIS TULEB MÜÜA“.

Maaklerid on ühed kahtlased tegelased – „Küll see maakleri töö on alles lihtne. Ise ei liiguta lillegi, aga kui piima pealt koort vaja riisuda, siis on kohe esimeste seas!“

Kinnisvaramaaklerid tegutsevad heas usus ning parima tulemuse nimel. Kuigi pealtnäha on maakleri amet maailma lihtsaim, on selle taga palju nähtamatut tööd alates aktiivsest müügist, väärt nõuannetest, kliendihaldusest ning lõpetades dokumentatsiooni ja notariaegadega.

Helen Maide

5.06 - Postimees

15 aastat maaklertegevust, ehk rõõmsalt läbi tule ja vee

Eesti krooni tulekuga 15 aastat tagasi sai tuule tiibadesse tol ajal veel täiesti uudne nähtus – maaklerlus. Kõlab uskumatult, kuid karmidel üheksakümnendatel oli maakleriameti pidamine seotud suurte riskidega. Riskiti koguni oma eludega. Lisaks aktiivsele müügitööle kuulus kinnisvaramaaklerite kohustuste hulka kliendi ja tema raha eskortimine turvaliselt panka. Olgu siinkohal mainitud, et harvad polnud juhud kui klient raha sibulavõrkudega pangaletile ladus. Suurema turvatunde loomiseks tuli tihti kasutada relva omava politseinikust sõbra teenust. Lisaks kuulus maaklerite kohustuste hulka rahatähtede lugemine ja kontrollimine. Viimast toimingut aitas teostada UV-lamp, mis oli iga kinnisvaramaakleri ustav abimees. Ostule ja müügile aitas kaasa hommikune trükisoe Kuldne Börs, mis hooneregistri läheduses asuvast kioskist mõne minutiga otsa sai.

Täna, 15 aastat hiljem, oleme jõudnud situatsiooni, kus kinnisvaraturg on stabiliseerunud. Vanu aegu on meenutada tore, kuid olgem ausad, praegu on siiski parem, sest kinnisvaramaaklerid saavad pühenduda sellele, mida nad kõige paremini oskavad, ehk müümisele. Tänase olukorra kujumisele on paljuski kaasa aidanud müügimeeste koondumine kinnisvarabüroodesse.

    Olulise tähtsusega on maakleritekoja loomine 97. aastal, mille üheks põhieesmärgiks on kinnisvara vahendamisega seotud teenuse kvaliteedi tagamine. Olgu mainitud, et Eesti Maaklerite Koja üks asutajaliikmetest, Agur Tammistu, kes 6. juulil tähistab oma viiekümnendat juubelit, on oma ala üks legendaarsemaid ja värvikamaid tegelasi. Tegemist on mehega, kelle tähelendu võib pidada tõeliseks estonian dream´iks. Pagaripoisist tunnustatud kinnisvaraärimeheks. Näinud ja kogenud viieteistkümne aasta jooksul tõususid ja mõõnasid, saanud vett ja vilet, kuid läinud vaatamata kõigele sirge seljaga rõõmsalt edasi, armastavad paljud maaklerid Aguri kohta öelda: „Teist nii ärksat vast ei leidugi“. Jõudu ja jaksu ning palju õnne!

Mihkel Oiderma

Hauster Kinnisvara OÜ